Eile õhtul (2.mai) kell 20.45 täitus üks minu unistustest, Saku Suurhallis astusid lavale kaks popmuusika ikooni Neil Tennant ja Chris Lowe ehk loomulikult The one and only - Pet Shop Boys.
Kuna meie sõpruskonnas palju PSB huvilisi ja üks eriti fänn (loomulikult Anneli:), siis sättisime ennast Suurhalli poole juba üsna varakult (2,5h enne esimest lugu), et näha oma lemmikuid võimalikult lähedalt.
Ootamine ei tundunudki nii pikk, kuna vaikselt hakkas kogunema saali rahvast ning loomulikult kogunes lõplikult ka meie "padjaklubi".
Padjaklubi liikmed: Anneli, Urmas, Gerli, Ivi ja Glen (loodan,et viimased kaks nime õieti kirjutasin:)
Lisaks tuttavale "padjaklubile" oli suur rõõma näha taas üle pikkade kuude Kristiinat ja tema elukaaslast Reinarit.
Kristiina ja muusikaga meil kerge oma "kiiks", millest saame vaid meie kaks aru ja sellel rohkem peatuma ei hakka:)
Kahju, et kontserdilt puudusid kaks väga lahedat sõpra Liisu ja Jaanus.
Viimasel küll oli väga mõjuv põhjus puudumiseks, kuid kindlasti on ta meie ridades tagasi juba üsna varsti.
Enne PSB Euroopa turnee Fundamental Eesti kontserti soojendas PSB-d kodumaine grupp Pop Idiot.
Kuigi laval olnud kolm muusikut andsid endast maksimumi, polnud see siiski see mille järgi rahvas kogunenud oli. (meelde jäis siiki üks väga sheff lugu)
Peale mõningast lavatööd (tööliste poolt) ning valguse kustumist saalis, hakkasid kõlama esimesed noodid ning sealt nad lavale astusid.
Ei suutnud seda kohe päris uskudagi, et need kaks muusika ikooni on minust vaid 3-4 kaugusel ning siin samas kodukamaral.
See tunne oli ülev ning sundis unustama koheselt viimased sündmused Tallinnas ning keskenduma 100% muusikale ja showle.
Kontsert algas tegelikult Robbi Williamsi viimase albumi tarvis kirjutatud looga We´re the Pet Shop Boys, kuid see oli väga tabav valik alguseks ning kes veel ei teadnud kes nad on (vaevat küll selliseid oli), siis nüüd oli ka nendele see selgeks tehtud.
Ja siis hakkasid tulema järjest lood, mis läksid aina ja aina paremaks, uutele (Minimal, Im with Stupid) sekka vanemaid ja vastupidi.
Eriti jäi meelde viimase albumi esimese singli I´m With Stupid esitus, mille ajal oli PSB ja muu lavashow taga linal jooksmas graafika ning seal oli näha George W Bush ning Tony Blairi nägusi (huvitav kes neist näitas kelle poole näpuga ja sõnas I´m with stupid?).
Üldse peab mainima, et lisaks heale lavaliikumisele, kirevate kostüümide oli igati vinge lavagraafika ning värvide mäng ja loomulikult emotsioon nr.1 lugude poolelt sellised klassikud nagu Heart, Rent, Itś a Sin, Always On My Mind ja esimene singel West End Girls.
Kui algasid loo Heart avaakordid ning sõnad: Everytime I see U, something happens to me... siis käisid üle terve keha külmavärinad ja ma mõtlesin kui õnnelik ma olen, et mul on ümerringi sellised sõbrad ja saan nendega koos jagada seda tunnet ning seda fiilingut.
AITÄH TEILE KALLID SÕBRAD, ET OLEMAS OLETE!!
Kontserdist veel nii palju, et väga hea meel oli selle üle, et nägime ka Chris Lowe esituses lugu Paninaro (mõnede jaoks viimastel päevadel vandaalide "hümni" staatuse omandanud sõnum Armani, Armani jõudis kohale ma arvan :), ja veel oli rõõm näha Neili mängimas kitarri ja laulmas laulu Home and Dry.
Kontsert lõppes kaks tundi hiljem looga Go West ning rahvas tegi kaasa kõik mida lavalt ette näidati ja nautis üritust täiega.
Peaks lisaks suurepärasele kontserdile (minu esimene PSB kontsert elus ikkagi) kiitma ka laval olnud tantsupoisse ning "päki" lauljaid: STIILNE!
Kui enne kontserti tundusid müügil olnud neoonkollased pusad kuidagi tuimad, siis peale kontserti oli kange kiusatus näha välja nagu Chris Lowe, kuid seekord jäi see ost siiski ära :)
Peale kontserti hängisime veel Gerlaga koos "romantilisel õhtusöögil" MacDonaldsis, kuna kõht oli lihtsalt nii tühi mõlemal ja see oli esimene ettejuhtunud söögikoht ja no kino sai ka jälle nagu meil alati:)
Seega meil oli fun nagu alati sõpradega koos ning kindlasti on meil veel palju ühiseid üritusi tulevikus ootamas.
P.S Kohal peavad olema ka Liisu ja Jaanus ja vabandusi vastu ei võeta!
Lõpetuseks võin öelda, et minu jaoks oli PSB, Tallinna kontsert 99% positiivne sündmus ja 1% jäi puudu tänu sellele, et nad ei laulnud minu lemmiklugu Being Boring, aga ei ole hullu ikkagi 99 on suurem nr kui 1 :)
Seega kõikidele sõpradele veelkord tänud meeldiva ürituse eest ning võin ausalt tunnistada, et ei kujutaks oma elu ette ilma Teieta ning Muusikata.
2 comments:
No kulla Raunokene, finally finally oled sa siis suutnud oma sissekande ära teha. Kaua tehtud kaunikene:) Igatahes rõõm on suur nii, et teretulemast blogijate maailma:)
Post a Comment